
Aristides Gusmão Sarmento
De Facto no de Juri, historia Politika Timor Leste nian hatudu katak, Independencia RDTL, proklama tiha ona unilateralmente iha 28 Novembro 1975. Hafoin iha fali 20 de Maio 2002 RDTL restaura hikas ninia independencia, ne’ebe mak hetan rekuinesementu husi Nasoens Unidas, nudar país demokrático no soberano liu husi cerimonia restaurasaun iha Tasi Tolu.
Atu hatutan independencia ne’e, estado Timor Leste la hamrik mesak deit hodi halo dezenvolvimento, maibe ho apoiu husi komunidade Internasional, ukun nain Timor oan sira hahu kedas husi primeiro governo konstitusional mai to’o quinto governo konstitusional hatudu komitmentu bo’ot, estabelese ona estratejia politika hodi hametin relasaun diplomatika iha nivel rejional no internasional, liu-liu atu fortifika relasaun diplomatika iha rejiaun sudoeste asiatiku Oras ne’e Estado Timor Leste estabelese ona, Secretariado Estado ba Assunto ASEAN, hodi nomeia Dr. Roberto Sarmento de Oliveira Soares, hanesan Secretario Estado, hodi bele konkretiza mehi Timor Leste nian tama ba iha ASEAN.
Konserteja konta mos ho servisu makas husi Ministro Negocio Estranjeiro no Kooperasaun, Dr. Jose Luis Guterres hodi estabelese embaixada RDTL nomos konsulado, iha nasaun sira vizinho maske seidauk kompletu.
Objectivo prinsipal husi Timor Leste hametin relasaun ho nasaun seluk, liu-liu ho nasaun vizinho sira mai ho hanoin ida, oinsa maka bele atrai konfiansa politika husi nasaun vizinho sira nia laran, hodi fo apoiu ba Timor Leste nia adezaun ba ASEAN.
Ho ASEAN bele hamosu estabilidade politika seguransa iha Timor-Leste, tanba internalmente Timor Leste hanesan nasaun foun iha mundu, sei fasil tebes hasoru risku konflitu politiku seguransa no ekonomia. Geografikamente lokalizasaun Timor-Leste entre Indonesia ho Australia, no iha Sudueste Asiatiku atu labele hetan ameasa arbiru husi nasaun seluk.
Ho razaun sira ne’e hotu mak necesita duni Timor-Leste nia involvimentu no partisipasaun aktivu iha ASEAN (The Association of South East Asia Nations).
Desizaun estratejiku estado Timor Leste nian atu adere ba ASEAN, governo liu husi Ministerio Negocio Estrangeiro ekuta desijaun politika ne’ebe mak deside husi Kay Rala Xanana Gusmão, Dr. Ramos Horta, inklui Dr. Mari Alkatiri. Alem desijaun politika husi lideransa estado nain tolu.
Komitmentu integrasaun Timor Leste ba organizasaun ASEAN, reforsa mos husi Dr. Roberto Sarmento de Oliveira Soares, agora okupa pozisaun hanesan Secretario Estado Assunto ASEAN “Timor-Leste has the will and the political commitment that is clear to be an ASEAN member by 2012 and Timor-Leste geographically…. Timor-Leste has no doubt for the ASEAN” katak Timor-Leste iha hakarak no komitmentu politiku ne’ebe mak klaru atu sai hanesan membro ASEAN iha tinan 2012, Jeografikamente mos estratejiku tebes no laiha duvida ba Timor-Leste konaba ASEAN”
Historia Badak konaba ASEAN (Assosiation of South East Asian Nations)
Depois Uniaun Sovietika rahun, fo sinal ramata ona funu malirin (cold war) ne’ebe mak fo atensaun makas liu ba konfrontasaun military, ikus mai diminui hodi troka fali ho kompetisaun no kooperasaun ekonomia. Tanba ne’e duni ASEAN komesa moris hodi halao papel iha kooperasaun rejional.
ASEAN hanesan organizasaun internasional ida mak dinamismu no avansadu tebes iha aspektu ekonomia, iha mudansa fundamental tanba iha potensia ne’ebe bo’ot atu garante politika seguransa no estabilidade rejional.
Organizasaun ASEAN estabelese iha data 8 de Agosto 1967, liu husi enkontro ne’ebe mak realiza iha Bangkok, partisipa husi ministro negocio estrangeiro sira hanesan: Adam malik (Indonesia), Tun Abdul Razak (Malaysia), Tanat khoman (Thailand) no S.Rajaradnam (singapura)
ASEAN estabelese tanba; kultura, lian, attitude no lalaok moris husi nasaun membro sira kuaze hanesan deit.
Nasaun membro sira mos oprimidos ba lalaok kolonialista sira, alem ne’e kondisaun jeografia mos kuaze hanesan deit. ASEAN mos moris depois konfrontasaun ne’ebe mak mosu iha sudoeste Asiatiku, entre Indonesia, Malaysia no Filipina.
ASEAN existe ho objectivo atu nasaun membro sira bele aselera kresimentu ekonomia, progressu vida social no dezenvolvimentu kultural, intensivu paz no estabilidade rejional no respeitu mutuo ba justica, hametin kooperasaun ne’ebe aktivu, nomos apoiu malu konaba ekonomia, social, kultura, tekniku, siencia teknolojia, fo mos apoiu ba malu iha forma fasilita, exercisio no peskiza.
ASEAN nia prinisipiu mak respeitu mutuo ba independencia no soberania, respeito direito politiku nasaun membro ida-idak ba garante dezenvolvimento nasaun. Nasaun membro sira sei la mete problema internal nasaun ida-idak nian, rezolve problema no konflitu hotu ho paz no dame.
Oportunidade ba Timor Leste Hanesan Membro ASEAN
Dezeju Timor Leste atu sai membro ASEAN hanesan dalan ida mak diak liu, tanba husi parte geopolitiku no geoekonomia Timor Leste hola parte iha rejiaun sudoeste asiatiku hanesan deskreve iha charter ASEAN art. 6,(a) ne’ebe dehan: “Locations in recognized geography region of South East Asia.”
Ho adezaun ba ASEAN, Timor-Leste hakarak salva interese politika seguranca, ekonomia no socio cultural husi nasaun bo’ot sira, inklui mos nasaun membro ASEAN rasik ne’ebe mak iha interese halo invazaun.
Ho ASEAN, Timor Leste hetan oportunidade halo “Bargaining” politika iha nivel rejional aumenta makas. Involvimento Timor Leste iha ASEAN halo kompleta ajenda politika diplomasia estado Timor-Leste iha forum rejional ne’e ba numero 11. Antes ne’e Timor Leste involve ona iha ONU no Comunidade Paises da Lingua Portuguesa (CPLP).
Maibe oinsa atu fortifika pozisaun Timor Leste nian nudar membro ASEAN, diplomata Timor oan sira tenki uza taktiku no estratejia diplomasia pragmatis; halo amigo ba nasaun hotu iha mundu no la halo inimigo ba kualker nasaun ida “to make friends with all country and make no animies.” hodi konvensa diplomata nasaun 10 (Indonésia, Malásia, Filipinas, Singapura, Tailândia, Brunei, Birmânia, Camboja, Laos no Vietname), mak sai ona membro, atu simu Timor-Leste nudar membro foun, atu evita intervensaun politika seguransa no ekonomia husi nasaun seluk.
Interese Timor-Leste nian iha ASEAN mak hanesan; ekonomikamente ASEAN fo liu benefisiu no vantejen ba Timor-Leste, tanba bele hola parte iha kualker aktividade komercio iha nivel rejional ne’ebe mak bele mos hametin relasaun ekonomia Timor- Leste ho ASEAN.
Komodity exporta Timor Leste sei aumenta sae maka’as, exemplu: Valor folin exportasaun kafe Timor Leste nian ba nasaun sira ASEAN liu-liu ba Singapura no Indonesia aumenta bebeik komesa kedas husi tinan 2004 to’o agora.
Oportunidade seluk tan iha parte ekonomia mak to’o agora Timor Leste seidauk iha tusan ou deve tanba ne’e Timor Leste rasik laiha beban ekonomia ba nasaun sira iha ASEAN. Hanesan membro ASEAN Timor Leste mos hetan oportunidade atu kontribui ba dezenvolvimento ASEAN rasik, nudar dever no obrigasaun.
Apoiu husi Nasaun seluk
Nasaun membro ASEAN hotu Apoiu Timor Leste atu hamutuk iha organizasaun rejional ne’e. Ezemplu apoiu hahu husi Indonesia hanesan ex-kolonial, maibe Presidente RI, Susilo Bambang Yudhoyono ho laran maus deklara “…saya mengajak dan menghimbau, Timor-Leste lebih serius untuk berkiprah lebih intens di kawasan Asia Tenggara yang secara geografis dan kebudayaan lebih dekat ke negara Asia Tenggara maka sudah seharusnya dimulai agar Timor-Leste bergaul dihabitatnya.
Nune’e mos Ministro Negocio Estrangeiro RI, Dr. Marty Natalegawa bainhira enkontro bilateral ho Ministro Negocios Estrangeiro RDTL, Dr. Jose Luis Guterres iha Jakarta (11/9/2012) afirma “Pemerintah Indonesia terus mendorong percepatan keanggotaan Timor Leste di ASEAN. Posisi Indonesia tetap mendukung Timor Leste untuk menjadi anggota ASEAN
Secretario Jeral ASEAN Dr. Surin Pitsuwan bainhira halo vizita ofisial mai Dili iha 4-6 Dezembro 2012 hasoru malu ho Presidente da Republika Taur Matan Ruak, Primeiru Ministro, Kay Rala Xanana Gusmão no Ministro Negocios Estrangeiro, Jose Luis Guterres hateten katak “A integração de Timor-Leste na organização ASEAN está “a ser seriamente considerada”.
Apoiu nasaun ASEAN seluk nian ne’e bele justifika iha deklarasaun husi diplomata nasaun ida-idak nian, hanesan Malásia, Filipinas, Singapura, Tailândia, Brunei, Birmânia, Camboja, Laos no Vietname no Bangkok).
Konta mos apoiu mai husi nasaun super power Estados Unidos Amerika. Nasaun vizinho potente Australia liu, husi Ministru Negosiu Estranjeiru Han Bob Carr deklara “..Timor Leste hola parte iha rejiaun Asean no mos besik area pasifiku, tan ne’e nasaun Australia senti kontente wainhira Timor Leste sai membru ASEAN iha tempu badak”. Apoiu mos mai husi nasaun Eropa balun tan.
Dezafiu Timor Leste nian iha ASEAN
Aktual Sekretariu Jeral ASEAN, Le Luong Minh hateten, Seidauk iha tempu difinitivu bainhira mak Timor Leste sei tama ASEAN, tanba Timor Leste sei hasoru hela dezafiu bo’ot hodi tama ASEAN, ne’e duni tenke rejolve lalais problema balun, partikularmente iha setor ekonomiku, antes halo adezaun.
”Timor Leste seidauk pontu atu hamutuk ASEAN, tanba ne’e, ami dudu sira atu kualifikadu liu ba kumpri obrigasaun sira ne’e,” maibe ami dudu nia atu rejolve problema hirak ne’e,” dehan Minh, iha enkontru Nivel altu ASEAN bad ala XXII, iha Bandar Seri Begawan, Brunei.
· Administrasaun
Nasaun membro ASEAN fo apoiu totalmente ba Timor-Leste atu hamutuk iha ASEAN. Maske nune’e hanesan kriteria ida ba sistema administrativu ASEAN nian, Timor-Leste tenki estabelese no loke edificio embaixada no konsulado iha nasaun hotu membro ASEAN, maka foin bele koresponde ba sai membro ASEAN.
· Ekonomia
Ekonomikamente Timor Leste to’o ohin loron sei hasoru problema bo’ot konaba kresimentu ekonomiku. Ekonomia Timor Leste nian seidauk garantido metin, tanba depende los deit ba rendementu husi mina iha Tasi Timor “Bayu Undan” ne’ebe mak iha tempu ida sei maran, no rendimentu ki’ik balu husi exporta Kafe.
Alein seidauk iha rendimentu fixu husi sector seluk, Timor Leste rasik seidauk iha lei propriu atu defini konaba investimentu publiku mak bele lori retornu ne’ebe diak ba garante sustentabilidade ekonomia nasaun laran, nune’e mos bele kontribui ba ASEAN.
Hanesan analiza ekonomia ida husi Alberto Carvalho Araujo, Vice Presidente Camara Comercio e Industria Timor Leste, katak wainhira Timor-Leste rasik seidauk klaru kona-ba ninia ekonomia rasik, ninia povu seidauk iha kbiit atu kompete iha seitor oi-oin,
Sai membru ASEAN sei lori problema lubuk ida mai ita. Tanba wainhira Timor-Leste sai ona membru ASEAN, ASEAN nia akordu merkadu livre, sira sei obriga Timor-Leste loke nia-an ba merkadu rai liur nian no sei obriga Timor-Leste, atu muda ninia lei no politika balu, ne’ebé bele limita governu Timor-Leste nia apoiu ba ninia povu rasik.
Sei Kontinua……………….