• STL Online
  • STL Digital
  • STL TV

Matadalan ba Sociedade Livre

  • HOME
  • NASIONAL
  • POLITIK
  • METRO
  • EKONOMI
  • DISTRITU
  • DESPORTU
  • OPINI
  • PERFIL

Headline

Povu Konsumu Alkohol no Tabako Aas Tebes

KM Aprova Koperasaun TL - Cavo Verde

Bispu Diocese Macau Vizita Instituisaun Cristal

PNTL Sei Harii Tan Postu UPM

PN Hatoo Kondelensia ba Matebian Folaran

Setor Infra-Estructura Determinante ba Investedor Railiur

Distinu Mate Mosu Hanesan Asaun Naokten


ADEZAUN TIMOR LESTE IHA “ASEAN” NINIA OPORTUNIDADE NO DEZAFIU

 21 Jun 2013  By:Redaksi 7,706 views


Aristides Gusmão Sarmento

De Facto no de Juri, historia Po­­litika Timor Leste nian hatudu katak, Independencia RDTL, prok­lama tiha ona unilateral­mente iha 28 Novembro 1975. Hafoin iha fali 20 de Maio 2002 RDTL restaura hikas ninia inde­pen­dencia, ne’ebe mak hetan re­kui­nesementu husi Nasoens Unidas, nudar país demokrático no soberano liu husi cerimonia restaurasaun iha Tasi Tolu.

Atu hatutan independencia ne’e, estado Timor Leste la ham­rik mesak deit hodi halo dezenvol­vimento, maibe ho apo­iu hu­si ko­munidade Interna­sional, ukun nain Timor oan sira hahu kedas husi primeiro go­verno konstitusional mai to’o quinto governo konstitusional hatudu komitmentu bo’ot, esta­be­lese ona estratejia politika hodi hametin relasaun diplo­ma­tika iha nivel rejional no interna­sional, liu-liu atu fortifika relasa­un diplomatika iha rejiaun sudoeste asiatiku Oras ne’e Est­ado Timor Leste estabelese ona, Secretariado Estado ba Assunto ASEAN, hodi nomeia Dr. Roberto Sarmento de Oli­veira Soares, hanesan Secre­ta­rio Estado, hodi bele konkretiza mehi Timor Leste nian tama ba iha ASEAN.

Konserteja konta mos ho servisu makas husi Ministro Negocio Estranjeiro no Koope­ra­saun, Dr. Jose Luis Guterres hodi estabelese embaixada RDTL nomos konsulado, iha na­­saun sira vizinho maske seidauk kompletu.

Objectivo prinsipal husi Timor Leste hametin relasaun ho nasaun seluk, liu-liu ho na­saun vizinho sira mai ho hanoin ida, oinsa maka bele atrai konfiansa politika husi nasaun vizinho sira nia laran, hodi fo apoiu ba Timor Leste nia adeza­un ba ASEAN.

Ho ASEAN bele hamosu estabilidade politika seguransa iha Timor-Leste, tanba inter­nal­mente Timor Leste hanesan nasaun foun iha mundu, sei fasil tebes hasoru risku konflitu poli­ti­ku seguransa no ekonomia.  Geografikamente lokalizasaun Timor-Leste entre Indonesia ho Australia, no iha Sudueste Asia­tiku atu labele hetan ameasa arbiru husi nasaun seluk.

Ho razaun sira ne’e hotu mak necesita duni Timor-Leste nia involvimentu no partisipasaun aktivu iha ASEAN  (The Association of South East Asia Nations).

Desizaun estratejiku estado Timor Leste nian atu adere ba ASEAN, governo liu husi Mi­nis­terio Negocio Estrangeiro ekuta desijaun politika ne’ebe mak deside husi Kay Rala Xa­nana Gusmão, Dr. Ramos Horta, inklui Dr. Mari Alkatiri. Alem desijaun politika husi lideransa estado nain tolu.

Komitmentu in­tegrasaun Timor Leste ba orga­­nizasaun ASEAN, reforsa mos husi Dr. Roberto Sarmento de Oliveira Soares, agora okupa pozisaun ha­nesan Secretario Estado As­sunto ASEAN “Timor-Leste has the will and the political commitment that is clear to be an ASEAN member by 2012 and Timor-Leste geographically….  Timor-Leste has no doubt for the ASEAN” katak Timor-Leste iha hakarak no komitmentu politiku ne’ebe mak klaru atu sai hanesan membro ASEAN iha tinan 2012, Jeogra­fikamente mos estratejiku tebes no laiha duvida ba Timor-Leste konaba ASEAN”

Historia Badak konaba ASEAN (Assosiation of  South East Asian Nations)

Depois Uniaun Sovietika ra­hun, fo sinal ramata ona funu malirin (cold war) ne’ebe mak fo atensaun makas liu ba kon­frontasaun military, ikus mai diminui hodi troka fali ho kom­pe­tisaun no kooperasaun eko­no­mia. Tanba ne’e duni ASEAN komesa moris hodi halao papel iha kooperasaun rejional.

ASEAN hanesan organiza­saun internasional ida mak dinamismu no avansadu tebes iha aspektu ekonomia, iha mu­dansa fundamental tanba iha potensia ne’ebe bo’ot atu ga­rante politika seguransa no esta­bilidade rejional.

Organizasaun ASEAN esta­be­lese iha data 8 de Agosto 1967, liu husi enkontro ne’ebe mak realiza iha Bangkok, partisipa husi ministro negocio estra­ngei­ro sira hanesan: Adam malik (Indonesia), Tun Abdul Razak (Malaysia), Tanat khoman (Thailand) no S.Rajaradnam (singapura)

ASEAN estabelese tanba; kultura, lian, attitude no lalaok  moris husi nasaun membro sira kuaze hanesan deit.

Nasaun membro sira mos oprimidos ba lalaok kolonialista sira, alem ne’e kondisaun jeogra­fia mos kuaze hanesan deit. ASEAN mos moris depois kon­fron­tasaun ne’ebe mak mosu iha sudoeste Asiatiku, entre Indonesia, Malaysia no Filipina.

ASEAN existe ho objectivo atu nasaun membro sira bele aselera kresimentu ekonomia, progressu vida social no dezen­vol­vimentu kultural, intensivu paz no estabilidade rejional no respeitu mutuo ba justica, hame­tin kooperasaun ne’ebe aktivu, nomos apoiu malu konaba eko­no­mia, social, kultura, tekniku, siencia teknolojia, fo mos apoiu ba malu iha forma fasilita, exercisio no peskiza.

ASEAN nia prinisipiu mak respeitu mutuo ba indepen­den­cia no soberania, respeito direito politiku nasaun membro ida-idak ba garante dezenvol­vi­men­to nasaun. Nasaun membro sira sei la mete problema internal na­sa­un ida-idak nian, rezolve pro­blema no konflitu hotu ho paz no dame.

Oportunidade ba Timor Les­te Hanesan Membro ASEAN

Dezeju Timor Leste atu sai membro ASEAN hanesan dalan ida mak diak liu, tanba husi parte geopolitiku no geoekonomia Timor Leste hola parte iha rejia­un sudoeste asiatiku hanesan deskreve iha charter ASEAN art. 6,(a) ne’ebe dehan: “Locations in recognized geography region of South East Asia.”

Ho adezaun ba ASEAN, Timor-Leste hakarak salva inte­re­se politika seguranca, ekono­mia no socio cultural husi nasaun bo’ot sira, inklui mos na­sa­un membro ASEAN rasik ne’e­be mak iha interese halo invazaun.

Ho ASEAN, Timor Leste he­tan oportunidade halo “Bargai­ning” politika iha nivel rejional aumenta makas. Involvimento Timor Leste iha ASEAN halo kompleta ajenda politika diploma­sia estado Timor-Leste iha forum rejional ne’e ba numero 11. Antes ne’e Timor Leste involve ona iha ONU no Comunidade Paises da Lingua Portuguesa (CPLP).

Maibe oinsa atu fortifika pozisaun Timor Leste nian nudar membro ASEAN, diplomata Ti­mor oan sira tenki uza taktiku no estratejia diplomasia pragmatis; halo amigo ba nasaun hotu iha mundu no la halo inimigo ba kualker nasaun ida “to make friends with all country and make no animies.” hodi konvensa di­plo­mata nasaun 10 (Indonésia, Malásia, Filipinas, Singapura, Tailândia, Brunei, Birmânia, Cam­boja, Laos no Vietname), mak sai ona membro, atu simu Timor-Leste nudar membro foun, atu evita intervensaun politika segu­ransa no ekonomia husi nasaun seluk.

Interese Timor-Leste nian iha ASEAN mak hanesan; ekonomi­kamente ASEAN fo liu benefisiu no vantejen ba Timor-Leste, tanba bele hola parte iha kualker aktividade komercio iha nivel rejional ne’ebe mak bele mos hametin relasaun ekonomia Timor- Leste ho ASEAN.

 Komodity exporta Timor Leste sei aumenta sae maka’as, exemplu: Valor folin exportasaun kafe Timor Leste nian ba nasaun sira ASEAN liu-liu ba Singapura no Indonesia aumenta bebeik komesa kedas husi tinan 2004 to’o agora.

Oportunidade seluk tan iha parte ekonomia mak to’o agora Timor Leste seidauk iha tusan ou deve tanba ne’e Timor Leste rasik laiha beban ekonomia ba nasaun sira iha ASEAN. Hanesan mem­bro ASEAN Timor Leste mos hetan oportunidade atu kontribui ba dezenvolvimento ASEAN rasik, nudar dever no obrigasaun.

Apoiu husi Nasaun seluk

Nasaun membro ASEAN hotu Apoiu Timor Leste atu ha­mutuk iha organizasaun rejio­nal ne’e. Ezemplu apoiu hahu husi Indonesia hanesan ex-kolonial, maibe Presidente RI, Susilo Bam­bang Yudhoyono ho laran maus deklara “…saya mengajak dan meng­himbau, Timor-Leste lebih serius untuk berkiprah lebih intens di kawasan Asia Teng­gara yang secara geografis dan kebudayaan lebih dekat ke negara Asia Tenggara maka sudah seharusnya dimulai agar Timor-Leste bergaul dihabi­tatnya.

Nune’e mos  Ministro Nego­cio Estrangeiro RI, Dr. Marty Natalegawa bainhira enkontro bilateral ho Ministro Negocios Estrangeiro RDTL, Dr. Jose Luis Guterres iha Jakarta (11/9/2012) afirma “Pemerintah Indonesia terus mendorong percepatan keang­gotaan Timor Leste di ASEAN.  Posisi Indonesia tetap men­dukung Timor Leste untuk menjadi anggota ASEAN

Secretario Jeral ASEAN Dr. Surin Pitsuwan bainhira halo vizita ofisial mai Dili iha 4-6 Dezembro 2012 hasoru malu ho Presidente da Republika Taur Matan Ruak, Primeiru Ministro, Kay Rala Xanana Gusmão no Ministro Negocios Estrangeiro, Jose Luis Guterres hateten katak “A integração de Timor-Leste na organização ASEAN está “a ser seriamente considerada”.

Apoiu nasaun ASEAN seluk nian ne’e bele justifika iha dekla­rasaun husi diplomata nasaun ida-idak nian, hanesan Malásia, Filipinas, Singapura, Tailândia, Brunei, Birmânia, Camboja, Laos no Vietname no Bangkok).

Konta mos apoiu mai husi nasaun super power Estados Unidos Amerika. Nasaun vizinho potente Australia liu, husi Minis­tru Negosiu Estranjeiru Han Bob Carr deklara “..Timor Leste hola parte iha rejiaun Asean no mos besik area pasifiku, tan ne’e nasaun Australia senti kontente wainhira Timor Leste sai mem­bru ASEAN iha tempu badak”. Apoiu mos mai husi nasaun Eropa balun tan.

Dezafiu Timor Leste nian iha ASEAN

Aktual Sekretariu Jeral ASEAN, Le Luong Minh hate­ten, Seidauk iha tempu difinitivu bainhira mak Timor Leste sei tama ASEAN, tanba Timor Leste sei hasoru hela dezafiu bo’ot hodi tama ASEAN, ne’e duni tenke rejolve lalais problema balun, partikularmente iha setor ekono­mi­ku, antes halo adezaun.

”Timor Leste seidauk pontu atu hamutuk ASEAN, tanba ne’e, ami dudu sira atu kualifi­kadu liu ba kumpri obrigasaun sira ne’e,” maibe ami dudu nia atu rejolve problema hirak ne’e,” dehan Minh, iha enkon­tru Nivel altu ASEAN bad ala XXII, iha Bandar Seri Bega­wan, Brunei. 

· Administrasaun

Nasaun membro ASEAN fo apoiu totalmente ba Timor-Leste atu hamutuk iha ASEAN. Maske nune’e hanesan kriteria ida ba sistema administrativu ASEAN nian, Timor-Leste tenki estabe­lese no loke edificio embaixada no konsulado iha nasaun hotu membro ASEAN, maka foin bele koresponde ba sai membro ASEAN.

· Ekonomia

Ekonomikamente Timor Les­­te to’o ohin loron sei hasoru prob­lema bo’ot konaba kresi­men­tu ekonomiku. Ekonomia Timor Leste nian seidauk garan­tido metin, tanba depende los deit ba rendementu husi mina iha Tasi Timor “Bayu Undan”  ne’ebe mak iha tempu ida sei ma­ran, no rendimentu ki’ik balu husi exporta Kafe.

Alein seidauk iha rendi­mentu fixu husi sector seluk, Timor Leste rasik seidauk iha lei propriu atu defini konaba investimentu publiku mak bele lori retornu ne’ebe diak ba garante sustenta­bilidade ekonomia nasaun laran, nune’e mos bele kontribui ba ASEAN.

Hanesan analiza ekonomia ida husi Alberto Carvalho Arau­jo, Vice Presidente Camara Co­mer­cio e Industria Timor Leste, katak wainhira Timor-Leste rasik seidauk klaru kona-ba ninia ekonomia rasik, ninia povu seidauk iha kbiit atu kompete iha seitor oi-oin,

Sai membru ASEAN sei lori problema lubuk ida mai ita. Tanba wainhira Timor-Leste sai ona membru ASEAN, ASEAN nia akordu merkadu livre, sira sei obriga Timor-Leste loke nia-an ba merkadu rai liur nian no sei obriga Timor-Leste, atu muda ninia lei no politika balu, ne’ebé bele limita governu Timor-Leste nia apoiu ba ninia povu rasik.

Sei Kontinua……………….

Komentariu

    Share This


Related Posts


Alterasaun Rejime Karreira Universitária: Atu kredibiliza ka des-kredibiliza Ensinu Superior iha Timor-Leste?
August 21, 2013

PARADOX HO HANOIN SALA KONABA TETUN
August 1, 2013

NEGOSIASAUN DEZENVOLVIMENTU KAMPU GAS NATURAL GREATER SUNRISE IMPAS : SA IDA MAK SAI PROBLEMA NIA HUN?
July 22, 2013

  • Recent Post

    • Povu Konsumu Alkohol no Tabako Aas Tebes August 21, 2015
    • KM Aprova Koperasaun TL – Cavo Verde August 21, 2015
    • Bispu Diocese Macau Vizita Instituisaun Cristal August 21, 2015
    • PNTL Sei Harii Tan Postu UPM August 21, 2015
    • PN Hatoo Kondelensia ba Matebian Folaran August 21, 2015
    • Setor Infra-Estructura Determinante ba Investedor Railiur August 21, 2015
    • Distinu Mate Mosu Hanesan Asaun Naokten August 21, 2015
  • NASIONAL

    • Asuwain Falintil Balun Kontinua Moris Terus
      August 19, 2015
    • Governu Seidauk Hapara Operasaun Konjunta
      August 19, 2015
    • 20 Agostu, Loron Istoriku ba Nasaun
      August 19, 2015
    • Estatutu Mauk Moruk Depende Komisaun Homenajen
      August 19, 2015
    • Harii Industria Masin
      August 19, 2015

  • POLITIK

    • Povu Konsumu Alkohol no Tabako Aas Tebes
      August 21, 2015
    • KM Aprova Koperasaun TL - Cavo Verde
      August 21, 2015
    • Bispu Diocese Macau Vizita Instituisaun Cristal
      August 21, 2015
    • PNTL Sei Harii Tan Postu UPM
      August 21, 2015
    • PN Hatoo Kondelensia ba Matebian Folaran
      August 21, 2015

  • METRO

    • FALINTIL Fo An Ba Mate, Liberta Rai TL
      August 21, 2015
    • Mari Alkatiri: “Falintil Mosu Iha 17 Agostu Laos...
      August 21, 2015
    • Eis Falintil Husu Foin Sae Tenke Defende Nasaun TL Too Mate
      August 21, 2015
    • FALINTIL Nia Luta Nunka Lakon iha Memoria
      August 21, 2015
    • Parabens ba Asuwain FALINTIL
      August 21, 2015



  • MENU

    • HOME
    • NASIONAL
    • POLITIK
    • METRO
    • EKONOMI
    • DISTRITU
    • DESPORTU
    • OPINI
    • PERFIL
  • RSS Notisias STL Online

    • Estudantes Fakuldade Saude ISC Halo Pratika  HNGV February 22, 2019
    • ISC Halao Orientasaun Liu Husi Palestra February 22, 2019
    • MS Ministru Laiha La Fo Inpaktu Ba Servisu February 22, 2019
    • Esrada Manhohleta Kotu, Xefi Suku Husu MOP Tau Atensaun February 22, 2019
    • Juis 33 Halao Servisu Tribunal 5, Rekrutamentu Rigoroju February 22, 2019
  • Recent Post STL Jornal

    • Povu Konsumu Alkohol no Tabako Aas Tebes August 21, 2015
    • KM Aprova Koperasaun TL – Cavo Verde August 21, 2015
    • Bispu Diocese Macau Vizita Instituisaun Cristal August 21, 2015
    • PNTL Sei Harii Tan Postu UPM August 21, 2015
    • PN Hatoo Kondelensia ba Matebian Folaran August 21, 2015
  • Find us on Facebook


Copyright © 2013 SuaraTimorLorosae.com | STL Corp All Rights Reserved